Rõõm on suur

BugMe on kikilips-pross. 

Imelist sügist ja et tuuled ka Teile unistused lähemale tooksid!

Namaste!

Mis edasi ?

Kikilips-pross by Namaste

Nii nagu sügis toob muudatusi looduses, on ka uued tuuled meie elus puhumas. Tuul on lausa meid ühes võtnud ja tagasi suurlinna elusse ja melusse toonud.

Kuna meie Eidapere kodu on veel natuke liiga metsik, et seal talve veeta, otsustasime lumised kuud see aasta  linnas olla.

Päris tore oli puhtasse ja valgesse linnakorterisse saabuda. Uskumatu naeratuse tõi huulile jooksev kraanivesi... Pesu pesin suurima rõõmuga, aegajalt isegi ühe kaupa ... Mina pesin, ent masin tegi kogu töö. Pole midagi öelda, väikesed mugavused tunduvad tõelise luksusena. Nii ongi meie päevad siin linnas justkui spa-eluna möödunud. Kõik on nii käe-jala lähedal. Tuleb isu kommi järgi, lippan 7 min poodi ja kommid ongi põses. Maal lugesime nädalapäevi ja meelitasime sõpru-sugulasi külla. Küsimuse peale: `` Kas miskit linnast vaja ka ``, said nad alati ühte moodi vastuse : `` Kommi!``

Elu viimased nädalad linnas on olnud kuidagi teistmoodi- uues rütmis ja kuidagi mugavam. Huvitav on aga see, millise mõtteni ma vaid paar päeva tagasi jõudsin. Olin parasjagu taaskord vannis- seda teen ma siin pea igal õhtul. Ligunesin ma siis soojas vannivees, keha kuidagi vanni väikesesse põske väänatuna ja korraga tuli mulle meelde loomaaed. Olen suur loomaarmastaja ja noorena käisin pidevalt loomi seal uudistamas. Nüüd enam loomaaeda ei kipugi, natuke kahju on metsikut looma väikeses puuris vaadata. Eriti kurvaks teevad mind karud.Vaadata, kuidas need suured metsloomad kiviseinte vahel edasi-tagasi tatsavad, aegajalt ent minibasseini kastavad. Ent just see väike suplus ebaloomulikus basseinis tuligi mulle meelde, kui ma parasjagu vannis, ebaloomulikus asendis vedelesin. Imelik, miks on inimene selline, et loomad puuri paneb ja vähe selltest, ka ennast kiviseinte vahele pressib.

Mulle meenus see, kuidas ma suvel maal, kasvava täiskuu taustal paljalt rabavette hüppasin ja tundsin, et rohkem vaba ei saakski olla. Ent näed, siiski tulime ju talveks linna. Ehk ei olegi me nii ``metsikud``, kui algul arvata võis. Mugavus linnakorteris sai see talv veel võitu.

Ent siiski, oleme kalliga ühisel arvamusel, maaelu on meie südamesse jäänud. Seda mõtet me niisama minema ei heida.

Mis me siis teeme, et linnaelu ei tunduks nagu puuriloomal? Proovime taaskord asju omamoodi ja ehk natuke teistmoodi. Tahate teada, mis me teeme...? Varsti varsti saate teada =)

Kõige parem on koos sõpradega

Kutsusime sõbrad maale, et jagada nendega töö- ja elurõõmu.

Mehed seadsid sammud metsa ja tagasi tulid suurte palkidega. Kuuri alla kerkis nagu salaväel puuriit.

Töö ja lõbu käis käsikäes.

Peremees kostitas januseid töömehi koduõllega.

Ja isegi need, kes töö ajaks kohale ei jõudnud, said ikka õllemaitset tunda.

Naised käisid läbi terve metsa.

Seeni leidsime kohe uhkesti. Ülle teadis rääkida, et lehter-kukeseen, mis on musta ``mütsiga`` on eriliselt hää leid. 

Kummalisi kukeseenelisi leidsime veel. Seda ``korallseent`` me siiski kaasa ei korjanud.

Rõõmu tegid kõiksugused puravikud.

Puraviku võib värskelt leivale lõigata. Viilutasin noore seene seibideks, lisasin oliiviõli, pipart/soola ja tilli. Maitse mille pärast tasub tunde metsas veeta!

Selline suur pannitäis seeni ja hea suur tükk võid teevad kokku kulinaaria tipptaseme.

Pille valmistas aiaõuntest moosi. Kuumutas kooritud õunad tumeda vaniljesuhkruga ja lisas kaneeli. Moosi sõime värske kohupiimaga. Võrratult hea!

Veel valmis suitsukala ja -liha. Tegime korraliku sauna. Õhtu lõpuks otsustasid mehed ka muinastulede öö raames lõkke süüdata. See kulmineerus sellega, et läbivettinud lõkkeaset ``soojendati `` esmalt paberhakatisega nii umbes tund aega. Siis kui otsustasime vaevu leeki hoidva lõkkeaseme sinnapaika jätta, süttis viimane nagu imeväel.

Meil olid head tegemised. Nagu need ikka on, siis kui sõbrad külas....

Aitäh Teile!

Namaste!

Kuldse silma mõju all

Kui ma elasin Austraalia suurlinnas Sydneys, igatsesin ma looduse järgi. Soovisin olla loodusele lähemal. Nüüd, maal elades, kiikan igasse ilmakaarde ja vastu vaatab õige ilus loodus. Seekord läksin jooksma päikeseloojangu saatel. Kuulasin muusikat, mis mind siit ilmast teise dimensiooni viis ja nautisin uskumatut vaadet loodusesse.

Mind peatavad kanarbikud, nende rahustav õrnlilla õietoon muutub müstiliseks ärkava kuu valguses. Kas märkad ikka kuud kanarbike vahel?

Ainuke jälg inimtegevusest on laudtee keset raba... jooksen ja imetlen.

Hüppan rabajärve...

Ronin vaatetorni, et teha joogat, märkan et mind jälgib üks kuldne silm...

Lasen kõigel minna ja vaatan vastu...

Jah, nii võib pea kaotada...

Laske ka end loodusel ``ära viia``!

Namaste!

I get lost inside my mind

http://www.youtube.com/watch?v=bMJkddvJ4L4&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=hgjF3gmBerQ&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=-DSVDcw6iW8

Kiku teeb

Siis kui õde käib külas, teame me juba ette, et küllap tal on jälle mingi plaan midagi teha. Iga kord, kui ta tuleb, on ta juba kodus välja mõelnud, mis ta seekord ära parandab või meisterdab. Jah- Kiku teeb.

Tubli emana suudab ta last kõige oma töö kõrvalt hästi kasvatada.

Ja isegi  kui esimesel külastuskäigul kõik valmis ei saanud, naases ta tagasi... Võitles parmudega, käed olid punase värske värviga koos, parmudel oli hea päev...

Ja siin siis maja veranda enne ja pärast.

Enne...

Pärast...

Ent no vaadake, kui palju annab värske värv meie maja ilmele juurde. 

Värsket värvi teiegi ellu !

Namaste!

Leidsime uhke kuue

Kallis oli parasjagu keldri pealt vikatiga muru niitmas, kui avastas imeilusa ussinaha. Madu oli sõna otseses mõttes nahast välja pugenud =).

Minu meelest oleks see päris andekas, kui ka näiteks jänesed karvavahetuse ajal kogu vana karva korraga maha saputaks. Siis leiaks suuri karvapalle metsa alt...

Namaste!