Kutsusime sõbrad maale, et jagada nendega töö- ja elurõõmu.
Mehed seadsid sammud metsa ja tagasi tulid suurte palkidega. Kuuri alla kerkis nagu salaväel puuriit.
Töö ja lõbu käis käsikäes.
Peremees kostitas januseid töömehi koduõllega.
Ja isegi need, kes töö ajaks kohale ei jõudnud, said ikka õllemaitset tunda.
Naised käisid läbi terve metsa.
Seeni leidsime kohe uhkesti. Ülle teadis rääkida, et lehter-kukeseen, mis on musta ``mütsiga`` on eriliselt hää leid.
Kummalisi kukeseenelisi leidsime veel. Seda ``korallseent`` me siiski kaasa ei korjanud.
Rõõmu tegid kõiksugused puravikud.
Puraviku võib värskelt leivale lõigata. Viilutasin noore seene seibideks, lisasin oliiviõli, pipart/soola ja tilli. Maitse mille pärast tasub tunde metsas veeta!
Selline suur pannitäis seeni ja hea suur tükk võid teevad kokku kulinaaria tipptaseme.
Pille valmistas aiaõuntest moosi. Kuumutas kooritud õunad tumeda vaniljesuhkruga ja lisas kaneeli. Moosi sõime värske kohupiimaga. Võrratult hea!
Veel valmis suitsukala ja -liha. Tegime korraliku sauna. Õhtu lõpuks otsustasid mehed ka muinastulede öö raames lõkke süüdata. See kulmineerus sellega, et läbivettinud lõkkeaset ``soojendati `` esmalt paberhakatisega nii umbes tund aega. Siis kui otsustasime vaevu leeki hoidva lõkkeaseme sinnapaika jätta, süttis viimane nagu imeväel.
Meil olid head tegemised. Nagu need ikka on, siis kui sõbrad külas....
Aitäh Teile!
Namaste!
No comments:
Post a Comment