Olen pikemalt otsinud oma maailmavaatele mingisugust head sõna iseloomustamaks enda mõtteviisi ja käitumist. Siiamaani parim iseloomustav sõna on romantik. Ma tean, et see kõlab jube moosise ja imalana, kuid just äsja loetud kunstiajaloo raamat sellise vaste mu mõtetele andis. Nii nagu minu enda puhul nii ka romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja ebatavalised tegelased. Mind huvitavad erakordsed olukorrad ja fantastilised kujud. Ei tunnista ma eriti ettekirjutusi, vihkan rutiini. Mul on suur huvi oma rahva ajaloo vastu- olen lapsepõlves saati suur ajalooliste jutustuste fänn. Olen pikalt pidanud ideaalseks indiaanlaste elu kooskäes loodusega
Ma vahin suu
lahti filme keskajast, mulle meeldib pöörduda tagasi sellesse aega. Minu jaoks on paigalseis ja stabiilsus raske,
igasugune muutus tähendab aga paranemist. Ma ei väsi rõhutamast tunnete ja
instinktide tähtsust. Mulle meeldivad kauged maad. Kuid seal olles on mu hing
pooleks kistud igatsusest kodu, kuid kodus olles kaugete maade järele.
Mulle meeldib boheemlus- isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste niiöelda normaalset elu trotsiv käitumine. Ma pean kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist, tähtsamaks kui lõpetatud teost.
Ma väärtustan inimest koos tema puhaste tunnete, lootuste, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mulle meeldib kui mehed on julged, ausad ja vaprad. Naised aga õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Neid kõiki juhib loodus ja iseloomustab salapärasus.
Seda kõike
saab läbi elada just siin maal olles, sest looduses loksuvad kuidagi iidsed
mehe ja naise rollid hästi paika. Kumbki saab tegeleda sellega, mille jaoks ta
loodud on ja milleks tal eeldumused on. Alguses meil siia tulle oli natuke mure,
et mismoodi see tööde jaotus nüüd hakkab toimima, kuid kõik on justkui
iseenesest paika läinud. Kalli valitsemispiirkonna keskus asub köögis ja köögist
5 meetri raadiuses asuvate aladega. Minul aga rehe all töötoas ja sellega
ühenduses olevate aladega. Oleme vahel teinud reise teineteise
valitsemisalasse, kuid sellest pole midagi head tulnud. Olen tabanud kallist
leivapaki kinnitustraadiga juhtmeid põranda külge panemas või kahepoolse teibiga
asju seina peale kinnitamas (Mis asi on üldse see kahepoolne teip? Naised
kleebivad sellega tagasi murdunud küüned, pildid seina, riiete külge ehteid,
kõike mis on katki-parandatakse sellega. Minuarust tuleks see ära keelata
poodides)! Ja vastupidi-kallis on
tabanud mind näorätikuga saapaid puhastamas, vorsti koos nahaga närimas ja
pahaks läinud jogurteid söömas. Nii et mees olgu ikka mees ja naine olgu naine.
Mis veel olen tähele pannud et looduses tulevad ka mehe ja naise erinevused välja väga hästi. Mina, kui iidne jahimees keskendun ühele asjale ja teen seda kuni saak on käes, ehk asi on tehtud. Mind ei tohi segada mitte miski. Kuid kallis, kui iidne korilane nopib siit ja nopib sealt-lallallaaa.
Ta maalib vaikselt, samal ajal tal köögis keeb midagi, siis käib korjab lilli väljast ja vahepeal otsib netist leivaretsepti. Minul kui mehel on silme ees selge siht. Mina lõikan võsa- ei ole muud kui võsa, saag ja mina. Isegi see kui kallis kutsub lõunat sööma, olen natuke kuri et nüüd mingi muu tegevus tuli segama (Kuigi ise alles 30 minutit tagasi käisin
palumas midagi süüa).
Heaks näiteks sellest oli ka meie viimane koju tulek linnast. Rongipealt maha tulles mees läks looma tapma ehk kodu oli silme ees ja hakkas sirge sammuga sinna poole sammuma (Koju on 6 km rongi pealt). Naine aga korilasele kohaselt avastas põllult kured, keda kindlasti pidi pildistama, siis pidi pajuoksi korjama, siis pidi ojavulinat kuulama ja kõige lõpuks pidime minema metsa sisse kontrollima, kuhu need põdra jaljed ikka viisid. Minu jaoks oli see arusaamatu, läksime ju koju, miks me siis nii veel ringi siin seiklesime.
Ah jaa, meie viimasest linnakäigust-meid on hakatud kahtluse alla seadma selles maaelu nautimises. Eriti agar noomija on ühe uue toreda veinibaari omanik, sest igakord kui temaga kohtume, on see kuskil suuremal sünnipäeval, vahest kuskil veinilounges, vahest nooblis kunstipoes. Ja katsu talle siis selgeks teha, et tead, tegelikult elame me looduse järgi keset metsasid. Kuid kõigele sellele on selgitus. Ma olen elanud oma elu viimastel aastatel lihtsa tarkuse järgi- kõik peab olema tasakaalus. Ei tohi laskuda äärmustesse. Sest nii palju kui lööb see kellapendel ühelepoole, lööb ta ka teiselepoole. Seda on eriti näha just linnas elavate meeste peal. Nädal aega jutti töödatakse hullus stressis ja pingutades ning mitte millegile muule mõeldes ja siis reede õhtul lööb pendel teisele poole kui keeratakse lahti joogid ja lastakse pühapäeva hommikuni nii et maa on must. Muidu ju ei saa asja tasakaalu. Tean seda, sest olen ju ise samamoodi elanud.
Seetõttu, kui näete meid kuskil linnas head jooki nautimas või uut toidukohta proovimas- ärge ehmatage, me tasakaalustame vahepeal linnas oma elu! Et ikka see pendel liiga palju ühte suunda ei lööks:).
Meie kodus on punased veinid asendunud valgetega. Vanad targad oskasid öelda, et siis pole suvi enam kaugel...
Kõike head
Jesper
Mulle meeldib boheemlus- isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste niiöelda normaalset elu trotsiv käitumine. Ma pean kunstnikuks olemist, loomisseisundis viibimist, tähtsamaks kui lõpetatud teost.
Ma väärtustan inimest koos tema puhaste tunnete, lootuste, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mulle meeldib kui mehed on julged, ausad ja vaprad. Naised aga õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Neid kõiki juhib loodus ja iseloomustab salapärasus.
Mis veel olen tähele pannud et looduses tulevad ka mehe ja naise erinevused välja väga hästi. Mina, kui iidne jahimees keskendun ühele asjale ja teen seda kuni saak on käes, ehk asi on tehtud. Mind ei tohi segada mitte miski. Kuid kallis, kui iidne korilane nopib siit ja nopib sealt-lallallaaa.
Ta maalib vaikselt, samal ajal tal köögis keeb midagi, siis käib korjab lilli väljast ja vahepeal otsib netist leivaretsepti. Minul kui mehel on silme ees selge siht. Mina lõikan võsa- ei ole muud kui võsa, saag ja mina. Isegi see kui kallis kutsub lõunat sööma, olen natuke kuri et nüüd mingi muu tegevus tuli segama (Kuigi ise alles 30 minutit tagasi käisin
palumas midagi süüa).
Heaks näiteks sellest oli ka meie viimane koju tulek linnast. Rongipealt maha tulles mees läks looma tapma ehk kodu oli silme ees ja hakkas sirge sammuga sinna poole sammuma (Koju on 6 km rongi pealt). Naine aga korilasele kohaselt avastas põllult kured, keda kindlasti pidi pildistama, siis pidi pajuoksi korjama, siis pidi ojavulinat kuulama ja kõige lõpuks pidime minema metsa sisse kontrollima, kuhu need põdra jaljed ikka viisid. Minu jaoks oli see arusaamatu, läksime ju koju, miks me siis nii veel ringi siin seiklesime.
Ah jaa, meie viimasest linnakäigust-meid on hakatud kahtluse alla seadma selles maaelu nautimises. Eriti agar noomija on ühe uue toreda veinibaari omanik, sest igakord kui temaga kohtume, on see kuskil suuremal sünnipäeval, vahest kuskil veinilounges, vahest nooblis kunstipoes. Ja katsu talle siis selgeks teha, et tead, tegelikult elame me looduse järgi keset metsasid. Kuid kõigele sellele on selgitus. Ma olen elanud oma elu viimastel aastatel lihtsa tarkuse järgi- kõik peab olema tasakaalus. Ei tohi laskuda äärmustesse. Sest nii palju kui lööb see kellapendel ühelepoole, lööb ta ka teiselepoole. Seda on eriti näha just linnas elavate meeste peal. Nädal aega jutti töödatakse hullus stressis ja pingutades ning mitte millegile muule mõeldes ja siis reede õhtul lööb pendel teisele poole kui keeratakse lahti joogid ja lastakse pühapäeva hommikuni nii et maa on must. Muidu ju ei saa asja tasakaalu. Tean seda, sest olen ju ise samamoodi elanud.
Seetõttu, kui näete meid kuskil linnas head jooki nautimas või uut toidukohta proovimas- ärge ehmatage, me tasakaalustame vahepeal linnas oma elu! Et ikka see pendel liiga palju ühte suunda ei lööks:).
Meie kodus on punased veinid asendunud valgetega. Vanad targad oskasid öelda, et siis pole suvi enam kaugel...
Kõike head
Jesper
:)))))) ei tea kes see mõnusa veinibaari omanik küll on ?? :D :D :D mõnus äratundine :) tublid olete, ja väga mõnus lugemine kohvi kõrvale !
ReplyDeletekallipai
Ei tea küll:)!
ReplyDeleteAppi kui hea (üle)vaade mehe silmade läbi! 10 tugrikut :D Meil sama teema (linna)kodus - mina heegeldan ja pean vahepeal lugema aasilmuseid 16 korraga, samal ajal kuulan mehe tööpäevast, kolmanda kõrvaga lapse soove ja neljanda kõrvaga uudiseid ja viienda... Kõik saab tehtud :) Mäletan veel aega kui üksi olin - tööpäevad venisid pikale ning kasutasin aega mõistlikult - töölt koju, trenazööri peale, uudised käima ja vardad pihku. Aja kokkuhoid missugune :D
ReplyDeleteNujah te naised oletegi ju loodud multifunktsionaalseteks, meil meestel kipub sellistmoodi asjaajamisega juhe kokku jooksma. Aga mis teha, loodus on juba meid sellisena loonud:) Aga tore, et lugemine meeldis! Eks kõige huvitavam olegi neid lugusid lugeda, kus kerge äratundmisrõõm ka kaasas käib!
ReplyDeleteKõike head
Jesper
Ja just nii ongi! See oli üks ilmatuma hea tekst!
ReplyDeleteLihtsalt aitäh!
ReplyDeleteMeeleolukas lugemine, omamoodi äraspidine äratundmisrõõm oli ka. Meie kodus on nimelt paljud rollid vahetuses (isegi mõtlemises), veidi ehk uskumatu, aga ka sedasi on hea, sest peamine on ikka see, et puzzletükid omavahel klapiks.
Esimest korda loen teie blogi, aga viimaseks see ei jää (isegi kui te enam ei kirjuta,sest siis ma tulen loen vanu postitusi)! kass
Aitäh Liis L ja kass. Seda on hea kuulda, et äratundmisrõõmu on palju! Ja ära muretse kass, vanu postitusi sa ei pea mitu korda lugema, sest teksti on tulemas küll ja küll:)
ReplyDeleteKõike head
Jesper