Elu rabas

Raba õitseb:

Sookail

Vatitupsud 

Mustikas

Murakas

Naudime rabas vaikust 

Kallis täidab meie tiigi kaladega

Nii nad meie tiigis elavad

Karvane tegelane, kellest peagi saab liblikas

Ehk selline ööliblikas...

Tegin endale väljakutse- linnast maale jõudes, visaksin jalavarud nurka ja kõndisin kaks päeva paljajalu. Palju sain kõrvetada ja palju sai kividele astutud, kuid energia oli super hea!

Poisid mängivad palli ja poja täidab õue naeruga

Poja näitab näpuga sinisele lillele ja ütleb: `` Ära unusta mind!`` Küll on armas, kui lapsele jäävad vanaisa õpetatud tarkused kohe külge ja ta nendega järgmisel päeval meid üllatab.

Meile tuli ootamatu külaline rehe alla. Tuvi kogus end terve õhtu selliselt. Viisime talle lapsega leiba ja vett. Kardsin, et hommik toob kurvad uudised. Kuid rõõm oli suur, kui nägime, et lind oli oma teed läinud ja meile vaid korraliku koguse sitaõnne jätnud.

Kohe algab pojengide uputus

Mari

Kodumaised papagoid

Vahva juhtum oli meie kahe aastase pojaga. Istusin õues murul ja saatsin lapse tuppa vett tooma. Poja naases peagi ja teatas, et meie toas on papagoi. Hakkasin tema jutu peale naerma ja läksin põnevust näidates tema muinasjutuga kaasa: ``Ohoo- papagoi, küll on vahva maamaja meil, kui siin papagoid elavad!``
Mängisime pisut toas, kui kallis õuele tuli. Poja jooksis ka temale teatama, et meil on toas papagoi. Nüüd tegi see juba meile kõigile nalja. Saatsin poja tuppa, et ta ``papagoi`` kinni püüaks ja meile ka tooks näidata. Väikemees jooksiski tuppa ja naases alles mõne minuti pärast ning teatas: `` Ei saa kätte, nii kõrgel on``.
Lõpuks oli mul endal asja tuppa ning milline vahva üllatus, meie ``muinasjututegelane`` oli tõesi toas lendamas. Linnukeseks osutus küll pääsuke. Siit tuli minul kohe mõte- Pääsukesed ongi kodumaised papagoid.

Mari