Raba õitseb:
Sookail
Vatitupsud
Mustikas
Murakas
Naudime rabas vaikust
Kallis täidab meie tiigi kaladega
Nii nad meie tiigis elavad
Karvane tegelane, kellest peagi saab liblikas
Ehk selline ööliblikas...
Tegin endale väljakutse- linnast maale jõudes, visaksin jalavarud nurka ja kõndisin kaks päeva paljajalu. Palju sain kõrvetada ja palju sai kividele astutud, kuid energia oli super hea!
Poisid mängivad palli ja poja täidab õue naeruga
Poja näitab näpuga sinisele lillele ja ütleb: `` Ära unusta mind!`` Küll on armas, kui lapsele jäävad vanaisa õpetatud tarkused kohe külge ja ta nendega järgmisel päeval meid üllatab.
Meile tuli ootamatu külaline rehe alla. Tuvi kogus end terve õhtu selliselt. Viisime talle lapsega leiba ja vett. Kardsin, et hommik toob kurvad uudised. Kuid rõõm oli suur, kui nägime, et lind oli oma teed läinud ja meile vaid korraliku koguse sitaõnne jätnud.
Kohe algab pojengide uputus
Mari
No comments:
Post a Comment