Nagu oma eelmises postituses kirjutasin, hakkab loodus me ümber
vaikselt ärkama. Kaskede mahlad, mis äratavad puud talveunest üles, juba
jooksevad. Seda ergutavat ja tervislikku nektarit naudime ka ise iga päev enne
sööke, et ennastki sättida kevadise loodusega ühte rütmi.
Jänesed, kes meil ikka üle õue vahest kalpsavad ei ole veel
loobunud oma talvisest valgest rüüst. Ma alles naersin kui nägin neid rumalaid
eelmine nädal valgetena mööda pruune põlde jooksmas. Kuid nad justkui teadsid, et tuleb veel ühe
korra valge vaip maha. Ja nüüd tunnen ennast ise lollina-ei ole mõtet üritada loodusest
targem olla.
Üks põnev kohtumine leidis veel aset-nimelt eile hommikul tiigi poole jalutades kohtus mu pilk hundi pilguga. Tundus et sama palju kui ma olin õnnelik, oli tema ehmatanud et kedagi minusugust oma metsades nägi. Susi keeras tuimalt ringi ja metsa tagasi ta oligi läinud. Ei tea kas käis märku andmas, et siin ei ole mina, inimene kõige tugevam ja kõige kuningas. Ma ei ole looduses enne veel hunti näinud. Üks asi on neid vaeseid loomakesi vaadata loomaaias puuri võrede vahelt, teine asi on kohtuda täis elujõus loomaga looduses. Ma sain sellest kohtumisest sellise hullu laengu, et pool päeva olin mingit huvitavat ürgset energiat täis. Naabrimees, kes ise ka jahimees, rääkis mulle, et aastaid on siin ümbruses ringi jooksnud üksik hunt. Jahimehed on üritanud teda küll üle kavaldada, kuid ei ole nad loomast targemad veel olnud. Ka naabrimehele oli susi metsasihil kord otsa vaadanud ja siis edasi jooksnud. Naabrimees rääkis justkui oleks hunt talle naeratanud- et ei te mind ullikesed kätte saa, aga no mine neid metsas pikalt elanud naabrimehe jutte tea...
Et me ümber veel rohkem loomi ja linde meelitada otsustasime
ka oma kodu õuele üles panna kure pesa. See aga ei läinudki nii kergelt kui oli
arvata, sest eelmisel õhtul oli toimunud kõvem veinide degusteerimine pere suurimate
asjatundjatega. Ja ma võin öelda, et kontoris peale sellist õhtut istumine on
lapsemäng võrreldes kurepesa ülessepanekuga.
SUURIM, ERUTAVAIM NING KIRGIKÜTVAIM ENNUSTUSVÕISTLUS EESTIS!
Asi seisneb siis selles, et tuleb ära arvata kuupäev, mil
pessa saabub esimene kurg. Ei loe
varesed, tihased ja muud tiivulised. Kuupäev läheb arvesse siis, kui ka meie
märkame teda ja saame üles pildistada. Kohe riputame üles blogisse ka pildi,
nii et olge valvsad.
Lubatud on ka igasugu abivahendid ennustamisel-lennutrajektooride arvestamine, eelnevate aastate kurekalendrite väljakaevamised arhiividest ning selgeltnägijatega suhtlemine. Kuna ma ise pakkusin kuupäevaks 17. aprilli, siis sel päeval võib mind arvatavasti näha puu otsas toonekure kostüümis emaslinde meelitamas.
Andke siis aegsasti teada, sest üks me külalistest oli juba
kurgi märganud lähedal asuvatel põldudel (olenemata sellest, et need sookured olid).
Ainult head
Jesper
Ma pakun omaltpoolt 25. aprilli selleks tähtsaks päevaks. Igal juhul edu teile kurgede ootuses ja kõiges muuski!
ReplyDeleteAitäh Elis, panus kirjas!
ReplyDeleteJesper
kui nad üldse selle pesa-aluse omaks võtavad, siis saab see ilmselt üsna pea sündima, sest mujal juba kohal. näiteks 15. aprillil
ReplyDeleteTere Janno!
DeleteKahjuks on 15. aprilli juba pakutud. Kas sobiks 14 või siis 16?
Jesper
Maali tahaks kyll :) pakun 29 aprill
ReplyDeleteSille!
DeleteSu panus on kirja pandud!
Jesper
ma pakuks 18. aprill ;)
ReplyDeleteNo nii Anni,
ReplyDeleteSu panus on kirjas!
Jesper
1 mai :)
ReplyDeletePanus kirjas!
ReplyDeleteArvan, et 22. aprill.
ReplyDelete