Tallinna rahvas käis tähetarkust jagamas ja meiega Vändra linnaringi tegemas

 

Meil olid külas esimesed julged külalised, julged seetõttu, et söendasid isegi ööseks jääda. Meil oli rõõmu palju.

Imestuseks jõudsid nad läbi metsade kohale omal käel, või pigemine küll satelliitkaardi abil. Saabudes oli õues juba pime ning seetõttu püüdsime toad mõnusalt hubaseks seada. Ahjusoojuse, küünlavalguse ja koogilõhna rüppes on aga selline mure, et keegi ei taha kuidagi õue vetsu minna. Siis ikka venitatakse ja venitatakse seda minekut, kuni looduse vastu enam ei saa. Ja ega muud ei jää üle, kui müts pähe, sall kaela, jope selga ja minekule. Meie anname kaasa küünlalaterna, et teepeal lumehange ära ei eksiks. Mina juba naeran endamisi, kuidas keegi esmalt õue ei  kipu, ent kui kord väljas käidud, ei taheta enam tuppa tagasi. Ja nii juhtus ka seekord. Kuu ei paistnud ja ainuke valgusallikas oligi tähtetega tikitud taevas. Ma olen kuulnud, et augustikuu ööd on tähtedest tulvil, ent sellist tähelaotust polnud ma enne näinud. Ahmisisme siis kogu seda ilu pead kuklas kanged, kuni linnarahvas oma nutitelefoni tähtkujude määraja tõmbas. Ja nii me jooksimegi neljakesi kottpimedas mööda õue hanereas, nutitelefon ees, meie järgi. Peale kõike seda naasesime tuppa sellise energialaenguga, nagu me oleks särtsumärjukest joonud.

 

Maja taga valvab meid lõvi tähtkuju.

Soolaleivaks tõid armsad külalised igastugust ökoparemat. Kohe panime ka pintslisse.

Hommikusöögil kooris linnahärra kaua oodatud ökomuna ära ning imestas ,et kas muna peabki üleni kollane olema? Meie ka ei tea- on see keedetud mädamuna või mis muna see selline on? Kas teie teate?

Vändras tegime vaibapoodlemist.

Väga armas kuulutus kohalikus teatajas... Kas sul sõrmkübar juba on?

 

Hea üllatus linnamajakese päikesepoolse seina ääres. Esimesed kellukesed on väljas!

Milline tonaalsus. Vana puiduukse karva roosa!