Kas mina testin ahju või ahi testib mind?

Hetkel on ainuke küttekeha, milles oleks võimalik süüa teha, suur majakütte ahi. Olen siiani ainult pliidil toite valmistanud, ent armastan küpsetada . Siiani on kogu toimetamine ahjuga olnud kalli tegevus. Peremees teeb tule, naisuke soojendab end selle najal. Viimaks võtsin ennast kokku ja tegin esimese katsetuse. Külalised olid teel meie juurde ja mis on parem  kui hea toidu lõhn toas .

Nii ma siis ootasin, kuni leegid vaibusid ja süsi ainult hõõgus . Panin ahjuplaadile küpsetuspaberi põhja, teise viineripirukatele peale ja lükkasin nad sütele. Arvasin, et u 5 minutit ja siis peaksid valmis oleme. Vaevalt sain ahju juurest paar sammu teha, kui kärsalõhn mind juba taga ajas. Loomulikult , sütele asetatud plaat oli tulikuum. Ma siis asetasin pirukate alla veel ühe plaadi, ent siiski kõrbevesid põhjast ära.

Üks katsetus küpsetamisel oli selline.

Ma peaksin oma ahjuäpardustele peenemad ja isuäratavamad nimed panema. Näiteks olen valmistanud juba söepõhjaga viineripirukaid, tuhakarva kaneelirulle ja parajalt kärsanud kaerahelbeküpsised. Kahju, et mõni kõhuhäda kallal ei ole, siis oleks need söekarva küpsetised isegi asja eest. Siiani on kõik toidud alt kõrbema läinud ja absoluutselt ilusa musta värviga kaetud.Hea asi maal on see, et küpsetiste isu on nii suur, et kõik oleme siiski nahka pannud.

Siiski tunnen, et iga katsega hakkan vaikselt ahju paremini tundma. Sain hea soovituse Ritalt, kes teadis rääkida, et söel ei tohi sinist leeki tulla, siis on paras aeg küpsetada.

Kui kellegil on veel häid nõuandeid,kuidas puukütteahjus toidud valmivad, siis kuulan hea meelega. Seniks, tuleb küpsetisi väga hämaras toas serveerida.