Hommik algas meil müstiliselt. Panin veekeetja tööle , et hommikukohvi valmistada. Jälgisin aknast vihmapilvi. Korraga paugutas õues kõuemürin ja kogu majast lõi elekter välja.

Meil ei jäänudki muud üle, kui ahju tuli teha ja vett pajapotis keema ajada. Uskumatu, kuidas elektri puudumine meid hetkega sadu aastaid tagasi viis.

Erilisi hommikuid teilegi!

Namaste!

Kaks põlluhiirt

Vanaraua hunniku äraveol leidsime kaks väikest hiirelast. Nood väikesed tegelased ei mananud punuma panna, kui nende pesa raua alt leiti. 

Ei raatsinud meiegi neid nii katuseta jätta. Röövlinnud taevalaotusel ootamas.

Söötsime neil kõhud täis.

Ja lasime nad tagasi loodusesse...

Namaste!

Kivikunst

Kallis leidis sellise kivi meie õuelt. Mäletan seda kivi juba lapsepõlvest saati. Uurisime järgi teadus-instituudist, tegemist siiski kuldaväärt meteoriitkiviga ei ole. Isegi ufodelt ei pärine too. Las ta siis olla meie õuel, imelikult ilus ju teine.

Namaste

Madu

Kuumus on rästikud võsast välja meelitanud. Nüüd peesitavad nad kruusateel . Ratastega ujuma sõites nägime kahte. Esimene, pojake vingerdas kärmelt oma teed. Suur isend aga poseeris liikumatult. 

Namaste!

Minu stuudionurk sai uue kujunduse. Kunstnikuna ei tea ma kunagi kui palju huvitavaid asju mul on. Nüüd disainisin ma vanadest kartulikastidest sellise riiuli , kus mul kõik on silme ees.

Mulle meeldib see, kuidas kallis lahendas motivatsiooni-tahvli. Maamajas on see hea asi, et kõhklemata võid seintele kunsti teha ja siis selle näiteks ära raamida.

Namaste!

Hetked...

Nii nad saabusid- hetked täis superhäid emotsioone. Külalised tulid suvemeeleolus. Sõbranna võttis maale LV koti kaasa =). Tõstsime nad ratastele ja nii said nad läbi raba vingerdada...

Tegime peatuse leivapõllul. Kristiina avastas alternatiivi kummikutele- jalga sidus ta kilekotid...

Kodus peletasime esimese nälja Kiku hõrgutistega. Peenralt saime esimesed värsked juurikad. Kristiina demonstreeris elus hernehirmutist...

Seadsime sammud metsa. Võrgud pähe ja võrgu alt viimane lonks siidrit.Ja siis suure töö kallale. Eksisime korralikult metsas ära, ent selle võrra suurem oli korilas-saak.

Peale palavat metsa tegime ühe korraliku jahutuse. Karsummdi rabajärve...

Õhtul muutusid naised eriti tegusaks.Elutoas vuras õmblusmasin, Kiku kaunistas kodu.Kristiina valmistas värskeid kartuleid soolase kohupiimakastmega. Mina pakkusin kõrvale Anni Arro peedisalatit vutimunade, rukkileiva ja kilufileega. Kallis süütas lõkke ja juttu jätkus kauemaks...

Järgmisel päeval alustasime hommikut kõrge lennuga. Ronisime vaatetorni pannkoogipiknikule. Nautisime imelist vaadet, hommikukohvi, naistepunateed,  rääkisime naistejutte ja loomulikult tantsisime tuule käes...

Valmisid mustikakohukesed - ``Mõmmi Nokud``, sellise hellitusnime pani neile kallis Kristiina.

Meie hetked koos olid imelised. Tegime kahe päevaga nii palju, et see oleks terveks nädalaks tegevuskava pakkunud. Meil oli üüratult lõbus.Sõbrad teevadki need tõelised HETKED! Aitäh teile !=)

Namaste!

Õhtusöök enne äikesetormi

Meie õhtusöök õues möödus vaatemänguga- kus päike andis ilmalaval näiterolli edasi äikesepilvele. 

Kallis grillis chorizo vorste ...

Fooliumi asemel kasutasime rabarberilehte , et grillida baklažaane ..

Oliiviõli ja soolaga...

Meie toitude lahutamatu osa on värsked ürdid aiast

Selliseid maitseid naudime punase veiniga

Näitemängu puänt kulmineerus siis, kui  lennuk sõitis otse tormipilve, jättes taevasse jälje sürrealismist

Namaste!

Aeg on end jahutada. Ise tehtud jäätis maasikate ja arbuusiga.
Kuna jäätis on mu lemmik magustoit ,siis see on minu üks lemmiklaule Orelipoisilt

http://www.youtube.com/watch?v=Dt7IGj7lBbI

Tule meile, teeme peo! =)

Namaste!

Õde valmistas armsa lambi. Sokusarved ja aega näinud pits loovad müstilise valgusmängu .

Namaste!

Mmm mustikad tumeda šokolaadiga rukkileival. Ma tean, minu maitsed on veidrad aga just sedasi mulle meeldib !=) Mustikad kleepuvad kakaokreemi külge ja nii ei jookse need leiva pealt minema. Ja minul ei saagi isu täis. Juba tahan veel.

Namaste!

Üks krdi hea päev!

Paar päeva tagasi sai tõeks mu üks väikseid unistusi. Sain lõpuks võõrustada enda juures oma häid sõpru. Kuigi suve algusest saadik oli lubadusi külla tulla nende poolt antud mitmeid, läks nende täitmiseks alles nüüd.

Viimasel ajal oleme kaaslasega kuidagi üksikuna end seal kaugel metsas tundnud. Päevast päeva kahekesi talus tööd tehes ja omavahel suheldes hakkad mingist energiast puudust tundma. See teeb sind natuke närviliseks, natuke väsinuks, hakkab su peaga mängima.

Ei osanud nagu kuidagi sõnastada, mis see võiks olla, mis sind selliselt surub, kuid nüüd kui sõbrad käisid külas ära, saime aru-selline suur maja vajab paljude inimeste energiat, siis ta lööb särama ja õitsele ning hakkab kuidagi teistmoodi hingama.

Kui väiksed lapsed jooksevad muru peal ringi, naised toidu kallal asjatavad, üks sõpradest korstna otsas joogat teeb, teine vandudes nähtamatute kimalastega võitlust peab ja vanim neist vaikselt vastu sooja kuurinurka silma vaikselt kinni laseb, teeb südame härdaks. Silmad on samad mis vaatavad maja ja hoovi, kuid tunne on teine.

Sellistel päevadel saad aru, miks tasus tööd rabada viimased kuud. Kuid kuna mõned tööd kohe vajavad sõbra abistavat kätt, siis pidi ka sellisel toredal päeval töökindad kätte tõmbama.  Kuna ei taha vaeseid mehi nende puhkuse ajal ära väsitada, tuleb asjale läheneda teise taktikaga. Tuleb asi nii põnevaks teha, et see ei tundugi tööna. 

Tegevusele tuleb adrenaliini maiku juurde anda -mädanenud redeliga katuseplaatide vahetamine, lühikeste pükstega läbi nõgeste põllutööriistade tassimine ja hirmraske reheukse tunde järgi hingedele paigutamine- see on ju põnev ja huvitav-kas ikka tuleb välja? Või peab kiiresti haiglasse sõitma.

Kuid kõik läks kenasti  ja hõbekandikul härmas hundijalavesi oli meestel ilusti välja teenitud.

Ujumine rabavees ja kõrgel vaatetornis kõrgust kartva sõbra hirmutamine torni loksutades ning tema üle naermine-needki mahtusid sellesse mõnusasse päeva.

Sellised on päevad, mida sa kuskilt raha eest osta ei saa, sest need päevad teevad eriliseks su head sõbrad, hea toit ja jook ning lihtne ja vaba olemine!

Aitäh, et julgesite tullaJ!

Jesper

Kamuflaaž

If you tell me how you get your feeling of importance , I´ll tell you what you are.

Dale Carnegie 

Metsloomade radadel

Talvel, kui siia elama asusime, uudistasime lumel olevaid jälgi. Püüdsime puslet kokku panna – kes elab metsa sees. http://www.heartnamaste.blogspot.com/2012/03/kes-elab-metsa-sees-puutumatu-lumi.html

Nüüd, keset suve , võime öelda- meie elame ka metsa sees! Me oleme arusaamisel, et meie lähim naaber elab mitme kilomeetri kaugusel . Ent ühel jalutuskäigul metsas leidsin ma , et meile palju  lähemal elavad veel mitmed loomad. Mulle meeldib metsloomade radadele sattuda. Need tekivad ei kusagilt ja kaovad sama müstiliselt. Küll ma tahaksin teda, kuhu nende teed viivad!

Loomulikult on siin igasuguseid uruloomi. Selliseid käike võib lõputult leida.

Sipelgapesasid on iga 50-ne sammu tagant. Üks meil isegi hoovi peal.

Metsaalune on täis kõiksuguseid pabulaid.
Meil õnnestus leida vaid 100 meetri kauguselt majast selline huvitav pesa. Esmalt tundus, et karu talvekodu. Ent lõputu hulk pabulaid andsid vihje ja internett kinnitas seda- hoopis metssea pesa. Minu meelest nagu hiigelsuur linnupesa. On ikka osavad loomad!

Huvitav on see, et majale veelgi lähemal on mitmel okkapuul sellised jäljed. No ütle nüüd- on mesikäpp küüsi teritanud ? Või põder hambad koore sisse löönud?

Kallis teadis rääkida, et nii, puukoorele jälgi tõmmates, märgistab karu oma territooriumi...

Namaste!

Tuunin oma velo

Unistus saada valge ratas, ilmtingimata korviga, on nüüd täitunud ...

Kallis kinnitas vana ostukorvi rattalenksu külge

Ja siis oli vaja natuke värvi muuta...

Ning viimaks andsin ma oma velole uue kuue...

Meil on rattaga omad lõbusad sõidud...

Õde rattaga lapsele velotuuri tegemas...

Namaste!