Sellel nädalal

Nägin ma ennast mullist väljaspool-õnn missugune!

Oli õhus müstilist hämarikutooni 

Tegime algust ökomajutusega

Äratas päike meid, et äratada midagi erilist meis

Saime turgutust rohelisest

Tajusin ma ilusat hetke enne lehepungade avanemist-sellist kui puud on õrnkollakat tooni

                                        

Said erikohtlemist need, kel hommik raskeks osutus

Meelitasime kurge pesaalgatusega

Kogesin ma, et elu maameestega on super!

Uppusid usinamad töö sisse ära. Ent tõesti, sellel pildil on kallis vend

Said lapsed maast lahti ja õhku tõstetud

Tegi õde käigu pealt väliköögi

Sai kallis kutsumuse shamaanitrummi ehitamiseks. Jätsin nii ta koduõlle ja näpitsatega ööpimedusse meisterdama. Lubas hommikul trummisaatel mind äratada:)

Tegusate tigude teod

Peatusin täna hommikul, et tegusaid tigusid vaadata.Tegusate tigude tegusid oli palju. Mind lummasid need, kes vihmavees suplust võtsid.

Namaste !

Väga pontsakad pannkoogid

Meil algavad  pühapäeva hommikud alati pannkookidega.

Nii ma teen pea igal pühapäeval koogikesi natuke uutmoodi. Ikka sellest, mis parasjagu külmikus ja sahvris on. Ent seekord ma lausa otsisin netist kõige paremate pannkookide retsepti. Selle leidsin koos hulga kiitustjagavate kommentaaridegaTOIDUTARE kodulehelt. Sinna oli üles riputatud ühe armsa vanaema koogikeste retsept. Pannkookide saladus peitub kohevuses.

Aga ma tegin siiski koogid natuke omamoodi. Minu meelest võiks iga hommik alata pigem tervislikust silmas pidades. Nii, et keha saab põhilised kasulikud toiteained esimese toidukorraga kätte. Seega kasutasin ma täistera nisujahu, roosuhkrut ja müslit.

Selleks, et ühed õige toitvad ja paksud pannkoogid valmiksid, tegin järgmist:

Käisin sahvris kahe mahemuna järgi. Lõin munakollased ühte kaussi ja valged teise. Küll on maamunadel koor ikka tugev.  Munarebu koos kahe supilusikatäie roosuhkruga vahustasin vipsli abil. Lisasin pool liitrit keefiri, ent sobib ka hapupiim. Eraldi mõõtsin välja 3dl jahu ja segasin sisse 0,5tl söögisoodat. Kuivainetele lisasin ka müsli. Uskumatu, kui mõnusalt see toitev lisand pannkookides mõjub.  Nüüd keerutasin puulusikaga savikausis nii kuis jaksasin ning lisasin kuivained muna-suhkru-keefiri segule. Eraldi lõin vahtu munavalged, ikka vipsli abil. Sedasi toimetades võin ma toiduvalmistamisel hommikuvõimlemise ka rõõmsalt ära teha. Munavalge lisasin hästi ettevaatlikult taignasse, peamiselt tõstmisliigutusi tehes. Lasin taignal natuke seista. Seejärel praadisin koogikesi võiga määritud pannil. Nii valmib hea ports koogikesi kahele.

Kuna külalised tõid meile suure kastiga No Bananas maasikaid, siis valmis imehea toormoos kolme MMM abil. Maasikad, melon ja mesi sai mõnusalt püreeks pressitud. Ja söögilaua juurest kostus ka pikalt mmm...

Namaste !

Tee...

Kirjutavad:

http://buduaar.ee/Article/article/eestisse-naasnud-meigikunstnik-mari-ojasaar-on-tagasi-buduaaris

http://buduaar.ee/Article/article/meigikunstnik-mari-ojasaar-avab-5-aprillil-tallinnas-oma-maalinaituse-rustik-1

http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-mari-ojasaar-tutvustas-oma-maalikunsti.d?id=64233233#!/13790443/pilt.delfi.ee

http://www.gossip.ee/articles/15140-austraaliast-naasnud-mari-ojasaar-kolis-maale-elama-nii-saan-igal-hetkel-inspiratsiooninaelga-kustutada?locale=et

Sellel nädalal

Pistsin ma sinise värvi endale põue

Pakkus kallis abistavat kätt ukse avamisel

Väändusid utud kõrgustesse

Pani kallis koduõlle uhkelt valmima

 Leidsin ma armunud

Ei mahtunud päike enam maapõue ära. Tuli ja pistis pea välja

Ehitasin ma elu esimese maja – linnumaja

Tegid lapsed imepärast väliskujunduskunsti

Nägin ma kollast värvi ringi lendamas

Näitas vanaema mulle kuidas 100 aasta vanune Singer töötab

Tegi isa imepärast lambagrilli

Käis kallis talgutel. Rabarada sai uue ilme ja olemise

Nägin ma väikest karvast ussi. Küll on hea, et suured ussid karvased ei ole

Hakkasid valged jänesed silma- ruttu karva vahetama

Asus naabritel hani tibusid hauduma

Armusin ma taaskord aroomi, millega võluvad mind piibelehed

Ood sinisele

On aeg, mil lilleõied peegeldavad taevast. Nad vaatavad taeva poole ja taevas vaatab neid.  Ja mina vaatan neid, iga nurga pealt!

Nautige teie ka taevakarva õisi! Namaste!

Koduleiva tegu

Meil on kalliga nii,et naudime suurima hea meelega lihtsat Eesti toitu. Küllap mõjus meile pooleteise aastane maailmarännak, kui mustast leivast võisime vaid und näha. Nüüd tõdeme rõõmsalt, et sprotivõileib on üle kõige. Heeringas kartuliga on jumalik. Kohupiima-hapukoore lurr suhkurga viib keele alla.

Et meie majas leib on kõrges hinnas, otsutasin ka ise leivategu proovida. Selleks tuli mulle appi Jesperi tädi Merike. Sain oma elu kõige pikema retsepti kahe A4 lehe peal. Lisaks jagas Merike mulle palju väikeseid nippe ja andis kaasa purgi juuretisega.

Lugesin siis, et leib tuleb esmalt juuretisega ``käima`` saada. Seda soojas toas! Aega võib võtta 12-24 tundi. Seejärel tuleb massist tainas vormida ja sellel kerkida lasta. Mis võib toimuda soojas toas 1-12 tundi. Õde teadis rääkida, et tainast tuleb hoida nagu oma lapsukest. Tuuletõmme ei tule kõne allagi! Ja seejärel tuleb leiba küpsetada, esmalt 250 kraadi juures ja siis 200 kraadi juures, poolteist tundi.

Meil on siin puukütteahi. Õhtuti, kui tuli all, on maja soe. Hommikul hakkab tuba ``jahtuma``. Siis otsin mina umbes viie riidekihi alt sooja. Siis saabub jälle õhtupoolik, peremees tuleb tuppa ja maja saab uue sooja sisse.

No kuidas ma siis seda retsepti järgin? Huvitav, kui kaua see juuretis siis ``käib`` kui vahepeal on külm? Tegelikult ei saa arugi, kas segu ``käib`` või mitte. Ootan kannatlikult edasi, ehk ei valmi leib üldse, kui pole leib korralikult ``käima`` aetud.  Ma siis maalin seinu ja muretsen, kas toas on tuuletõmme või ei ole, ikka ju nagu väike lapsuke mul:).

Uurin õe käest, kuidas ta kirjeldaks ``käivat``juuretist. Mul mullitab küll, ent hästi väikeste mullidega! Mina nägin vaimusilmis, et ``käiv`` juuretis on nagu soomülgas- ajab selliseid mulle välja, et vaata, et eest saad. Õde, kui juba kogenud leivategija julgustab mind siiski jätkama ka imepisikeste mullidega ``käiva`` juuretisega. Teen taigna õhtul valmis ja panen kerkima. Ise unustan end loomingu valla ja tegelen veel maalimisega. Loomulikult avastan mitmed tunnid hiljem taignat piiluda. Minu meelest ei ole ta veel piisavalt kerkinud, nii et panen taigna ööseks sooja juba jahtunud ahju. 

Alles järgmise päeva õhtul võtan lapsukese uuesti ahjust välja. Kenasti on kerkinud ja nüüd vormin talle mugava aseme leivavormi.  Kallis on suure tule ahju teinud, alles südaööl julgen leiva taaskord ahju panna, seekord küpsema. Ilmselgelt olen juba väsinud, kuid poolteist tundi hiljem ei näita leib veel valmimismärke. Seega jätan leiva ööseks ahju.Nii oli toimunud leivategu ka kunagi ammustel aegadel.

Hommikul tunnen sees ilmselget ärevust. Esimese asjana piilun ahju. Väike hirm on, et öösel on leivast kuivik saanud. Veel hirmsasm oleks jälle söetükki leida. Ent üllatus on suur, kui leian enda eest täitsa ehtsa leiva moodi rukkileiva .

Vaatan oma lapsukest iga nurga pealt ja tõden, et leib on veel mõnusalt soe. Lõikan leiva lahti ja naudin vaatepilti, kuidas või armunult leivaviiluga ühte sulab.

Sööme kalliga suure rõõmuga koduleiba. Maitseb võrratult, täidab kõhtu kauemaks.

Tänud Merikesele heade õpetussõnade eest! Mulle meeldib koduleib rohke või, värske basiiliku ja meresoolaga. Jah, leivategu on üks pikk ja keeruline ettevõtmine Ent ainult nii saab lisaks kõhule midagi ka hingele!

Namaste!