Mõnus pühapäev

Meile on nädalavahetused erilised, siis ootame, et keegi linnast külla tuleks. Hommikuti kipub lausa lapse kombel unigi varem ära minema, sest ootusärevus on nii suur.

Huvitav on see, et  linnarahvas tahab maale tulles alati ka natuke tööd teha. Mõni külaline soovib juba kesknädalal talutööde nimekirja meilile saada, et ta siis oskaks end vaimselt ja füüsiliselt ette valmistada. Ja kui lõpuks saabutakse, asutakse tööde kallale nii hullu hooga, et ei jõua nimekirjas kokkulepitud töid mahagi kriipsutada kui juba järgmise kallal ollakse. Nii see värske metsaõhk, loodus ja hõõgvein kipub mõjuma...

Endalegi meeldib õues askeldada, nii et hea meelega lööme kampa ka nädala seitsmendal päeval, mil peaks tegelikult puhkama. Nii siis puhastasidki mehed täna rehealust. Meie  naised  aga meisterdasime toas laternaid ja taimevaase ning koostöös noorema põlvkonnaga valmis ka lumememm ja poolik lumekindlus.

Nii, nagu märtsi algusele kohane, ei saa ilma ka varajase grillita. Kindad käes valmis selle varakevade esimene forell. Kalamehed olid alles päev tagasi merest välja tõmmanud...  

 

Kiire viis valget veini jahutada

Küll on hea kodumaist kala süüa, kõrvale mahekartul.

Loomulikult tekitab meie lõbus naabrimees ka külaliste hulgas huvi. Nii läksimegi talle külla, et kartulit ja kanakaka muna küsida. Siin maal on see hea asi, et naaber võetakse kohe omaks ja siis võid kõik mured ja rõõmud temaga jagada.

 

Laps sai lauda ukse vahelt lehmi ja suurt linnuperet vaadata. Kuigi tundus, et kogu see seltskond seal laudas võttis ka temal silme eest natuke kirjuks. Sulev lubas peagi ka põrsad majja tuua. Meie heaks üllatuseks tuli majast välja ka lõbus ja särtsakas naabrinaine. Korraga lõi justkui kogu õue heledamaks. Tema juttu jätkus lõputult. Lubas kohe kaneelirullid ahju lükata. Ei jõudnud veel vastatagi, kui juba uuris kas linnarahval veel lapsi plaanis on ning järjekordselt vastust ootamata selgitas elupuude allee piiramise probleeme. Naine on ülimalt lahke, jagas meile moosi ja muud paremat ning lubas kindlasti ka meile külla tulla.

Lubas ka kohe kevadel kui lumi sulab meile indiaanisauna meisterdada ning ingli-ja teraapiamassaazi õpetada. Kõiksugu puukeed ja pihlaka oksad ümber käte ja kaela jätsid mulje, et tal mingid sidemed nähtamatu maailmaga on. Eks kevade poole siis näeb...

Maal ole inimesi vähe ja küllap võib ta oma uue mehe üksi metsas päris väsinuks rääkida. Eks tallegi tegid noored naabrid ainult suurt rõõmu.

Sulev kutsus rehe alla ka oma kolme tõukana näitama, kelle üle ta tundus eriti uhke olevat. Kolmik elab ülejäänud seltskonnast eraldi.  Mille pärast neile sellised privileegid, jäigi selgusetuks. Naabrimees paitas neid kui väikseid kiisupoegi ja tundus et nad ka peremehele sooje pilke vastu saatsid.

Nagu kalli ütles: peale Raplat hakkab justkui teine maailm! Seda tõdeme ainult positiivsete emotsioonide põhjal. Tallinn koos oma streikide, kiirustamise ja rahutusega tundub kui kauge maailm.