Maal on hea

Meiega on nii, et koos looduse ärkamisega, kasvab ka meie sees kihk maale minna. Me hakkame juba ajal, mil maapind on veel must, ootama päevi, millal saaks jälle maale põrutada.

Nüüd siis võtsime ette nädalavahetuse paksu metsa sees. Jesper käis enne mitu korda maakodu valmis seadmas, et pere end sinna tulles igati mugavalt tunneks. Nii siis saigi maale sõidetud koos beebiga. Meie uus pereliige sai tutvuda eluga maal.

Selleks, et tal seal ikka päris oma koht oleks, tegi vanaisa oma kätega pojapojale voodi.

Kallis oli meie magamistoale uue põranda pannud, see on suures majas tõeliselt valgusküllane tuba nüüd.

Näitasin pojale, millised on minu lemmiklilled. Nüüd ta ehk teab, et kui soovib ema rõõmustada, tuleb piibelehti otsima minna.

Kallis kutsus Vahva Korstnapühkija, et too kontrolliks tuletegemise ohutuse üle.

 Tõeliselt must mees saabus kohale ja lubas traditsioonile vastavalt ka nööpi hõõruda.

Õhtu saabudes praksus toas elav tuli. Sooja kamina ees oli korraga olla nii hea.

Beebi vaatas pikalt ja rahulikult elavat tuld.

Maapäev täis linnulaulu ja loodust väsitas poja korralikult ära.

Usun, et tal oli tõeliselt roheline ja ilus unenägu.

Maal oli nii hea!